RÄPINA LOOMEMAJA HELISTUUDIO
Valmidus helisalvestamiseks on Räpina loomemajal sobiliku ruumi näol olnud aastast 2012, mil hoone rekonstrueerimisega valmis summutatud seintega helisalvestamise ruum. Loomemaja tegevuse käivitamisele järgnes aga periood, mil ei olnud võimalusi toetuse taotlemiseks. Kuigi helistuudio ideed on järjepidevalt toetanud ka Räpina Vallavalitsus, ei saa vald sellistele investeeringutele lõpmatuseni õlga alla panna. Rahastamisvõimaluste piiratuse tõttu veniski helistuudio töö käivitamine pikale. Oli ju isegi inimene, kes helitehnikuna stuudios tööle hakkab, leitud pikalt enne taotluse esitamist MTÜ Piiriveere Liidrile. Käesolevalt võin öelda, et helistuudio töö on edukalt käima lükatud.
Millegipärast kardetakse kontrolle ja päringuid, mida aga ei tasu teha – iga inimene teeb oma tööd ja nii ka PRIA ametnikud. Projekti elluviimise järgse PRIA paikvaatluse ja täiendava järelkontrolli (sattusime valimisse, kus juba PRIA toetuse kätte saanud projekte veel kord üle vaadatakse) põhjal võin öelda, et PRIA ametnikud käituvad väga professionaalselt ja teevad oma tööd põhjalikult. Koostöö nendega oli väga meeldiv. Muidugi on oluline, et taotluse koostamisel ja elluviimisel järgitaks täpseid nõudeid. Selles osas soovitan tõsiselt suhelda meetmenõustajatega. Kuna SA Räpina Inkubatsioonikeskus on riigihanke kohustuslane, siis pidime helitehnika hankimisel järgima lisaks ka riigihangete seaduses esitatud nõudeid, mille täitmisesse PRIA väga tõsiselt suhtub. Kindlasti peab projektijuht tagama, et projektiga seotud dokumendid oleksid korrektselt säilinud ja et taotleja raamatupidamises oleksid kõik nõuded täidetud. Meie ootame igatahes kontrolli 5 aasta jooksul meeleldi tagasi, mil tuleb nõuete järgselt tagada helitehnika sihipärane kasutus ja säilitamine.
SA Räpina Inkubatsioonikeskus viis 2017. aasta alguses läbi projektitaotluse koostamise koolituse, mille raames valmis igal koolitataval MTÜ Piiriveere Liideri taotlusvooru esitamiskõlbulik projekt. Koolitusele registreerus tubli 19 osalejat ja sellise osalemise aktiivsuse üle on väga hea meel. Siinkohal teeb meele nukraks koolitusel osalevate MTÜ-de vähesus. Vähene aktiivsus on seotud sellega, et MTÜ-del puuduvad rahalised vahendid, et maksta projekti tegevused esiti omast taskust kinni - tuleb ju pärast kuludeklaratsiooni esitamist toetuse laekumist PRIAS-st pikalt oodata. Sageli võib tekkida küsimus, kas seda raha sealt üldse tulebki? Kas viin projekti ikka vastavalt nõuetele ellu? Pole arusaadav, miks sellist projekti üldse ellu tahetakse viia. Peab ikka olema veendunud, et konkreetset projekti on vaja ja see viiakse ka korrektselt ellu. Tihtipeale pannakse kogukonna või projektijuhi isiklik raha mängu. Sellisel juhul ei saa ju kaheldagi, kas tehakse õiget asja ja kas ka vastavalt nõuetele. Sellel teemal võiks veel pikalt rääkida…
Loomulikult kirjutatakse projektitaotlus selleks, et millekski raha saada, aga ei tohiks sattuda masendusse, kui loodetud toetust ei saada. Tuleks otsida teisi rahastamise võimalusi või olemasolev taotlus kriitilise pilguga üle vaadata ja minna „teisele ringile“. Näitena võib tuua Räpina Vallavalitsuse projekti, millega lootsime Räpina loomemaja ja Sillapää lossi ühendada valguskaabliga, et võimaldada interneti vajaduspõhine kasutamine. 2016. aasta I taotlusvoorus sai nimetatud projekt tegevusgrupilt mitterahastamise otsuse. Projekti täiendamisel ja uuesti esitamisel II taotlusvooru saadi aga positiivne otsus. Nii et julget pealehakkamist!
Facebook: Räpina loomemaja