Põhikiri

MTÜ Piiriveere Liider põhikiri, kinnitatud 01. veebruaril 2018. aastal Räpinas toimunud üldkoosolekul.

Mittetulundusühingu PIIRIVEERE LIIDER põhikiri

I Üldsätted
1.1. Mittetulundusühing PIIRIVEERE LIIDER (edaspidi: ühing) on oma piirkonna elanike avalikes huvides tegutsev juriidiliste isikute ja füüsilistest isikutest ettevõtjate vabatahtlik ühendus.
1.2. Ühing juhindub oma tegevuses mittetulundusühingute seadusest ning teistest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast.
1.3. Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.4 Ühing võib oma eesmärkide täitmiseks asutada struktuuriüksusi ja ühinguid. Ühing võib
kuuluda teistesse organisatsioonidesse.
1.5. Ühingu juhtimisorganid on: üldkoosolek ja juhatus. Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revisjonikomisjoni ja/või audiitorkontrolli.
1.6. Mittetulundusühingu nimi on PIIRIVEERE LIIDER, inglise keelne vaste on BORDERLANDS LEADER.
1.7. Ühingu asukoht on Räpina vald, Põlva maakond, Eesti Vabariik. Ühingu territoriaalne tegevuspiirkond vastab enne haldusterritoriaalse korralduse muutmist haldusreformi seaduse alusel ja korras (edaspidi haldusreform) kohaliku tegevusgrupi liikmeks olnud valdade: Räpina, Mikitamäe, Värska, Orava, Meremäe, Misso territooriumile haldusreformile eelnenud piirides.
1.8. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõppeb 31. detsembril.
1.9. Ühingul on sümboolika ja atribuutika.

II Põhieesmärk ja alaeesmärgid
2.1. Ühingu põhieesmärk on ettevõtjate, mittetulundusühingute ja kohalike omavalitsuste (edaspidi omavalitsused), nende elanike initsiatiivi tõstmine, et tagada kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele lähtudes kõigi ühishuvidest ja arvestades ühtlasi kõigi osapoolte erihuvisid, kui need on kooskõlas ühiste huvidega.
2.2. Ühingu alaeesmärgid on:
2.2.1. põhieesmärki taotlevate juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse ühendamine ja omavahelise koostöö korraldamine ning edendamine, partnerluse arendamine, kohaliku initsiatiivi toetamine tegevuspiirkonna elu edendamisel;
2.2.2. kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegia koostamine, elluviimine ja pidev arendamine keskendudes strateegilistele teemadele: uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutamise vajalikkus tõstmaks tegevuspiirkonna konkurentsivõimet teeninduses ja tootmises, elukeskkonna parandamine, tegevuspiirkonnas traditsiooniliste ja uute toodete väärtustamine ning loodus- ja kultuuriressursside parem ja säästlik kasutamine;
2.2.3. Kagu-Eesti piirialade majandusliku arengu ja elukeskkonna väärtustamise võimaluste otsimine ja leidmine, ettevõtlus- ja õppimisvõimaluste arengu tagamiseks tingimuste loomine lahendamaks inimressursi vähenemisega ja tööhõivega seotud probleeme tegevuspiirkonnas;
2.2.4. maamajanduse s.h. mikro- ja väikeettevõtluse arenguks uute võimaluste otsimine, et aidata kaasa uute töökohtade loomisele ning alternatiivsete majandustegevuste populariseerimisele tegevuspiirkonnas;
2.2.5. piirkonnale sobilike ettevõtlusvaldkondade toetamine arvestades piirkonna geograafilist omapära ja kohaliku ressursi võimalusi;
2.2.6. tegevuspiirkonda kuuluvate juriidiliste isikute ja füüsilisest isikust ettevõtjate riigisisese ja –välise koostöö arendamise ja kogemuste vahetamise edendamine ja koolituste korraldamine uute oskuste omandamiseks;
2.2.7. seltsitegevuse ja külaelu toetamine ning edendamine;
2.2.8. Kagu-Eesti piirialade etniliste kultuuride säilitamine, edendamine ja tutvustamine Eesti elanikele ja väljaspool Eestit, kultuuripärandi väärtustamine eelkõige noorte hulgas;
2.2.9. ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitse ja nende restaureerimisele ja remondile kaasaaitamine;
2.2.10. loodushoiu, maastikuhoolduse ja heakorra põhimõtete toimimisele kaasaaitamine elanikkonna hulgas;
2.2.11. eesmärkide täitmiseks teabe hankimine, süstematiseerimine ja levitamine ning vastavate institutsioonide loomisele kaasaaitamine;
2.2.12. tegevuspiirkonna erinevate sihtgruppide arvu ja tegevuse kohta andmete kogumine, erinevate tegevuste propageerimine ja toetamine;
2.2.13. uuringutest ja analüüsidest lähtuvalt vajalike arengusuundade väljatöötamine ja elluviimine.
2.3. Põhieesmärgi saavutamiseks ühing:
2.3.1. arendab kohalikku elu ning selleks koostab, täiendab pidevalt ja viib ellu tegevuspiirkonna integreeritud arengustrateegiat tuginedes kolme sektori partnerlusele;
2.3.2. arendab pidevalt kohalikku tegevusgruppi, koolitab meeskonnaliikmeid ja rakendab nende teadmisi tegevuspiirkonna arendamisel ning koordineerib ja korraldab liikmete koostööd;
2.3.3. kaasab erinevad huvigrupid, sh majanduslikult vähe kindlustatud, tegevuspiirkonna arengu kavandamisse, et ärgitada kohalikke elu edendajaid tegutsema tegevuspiirkonna elu edendamisel, et saavutada tegevusgrupi lai kandepind;
2.3.4. korraldab piirkonna tegevusprojektide rahastamist, nõustamist ja teostab järelevalvet ning korraldab konkursse uute projektide ideede saamiseks;
2.3.5. osaleb kohalikke tegevusgruppe ühendavas üle-eestilises ja rahvusvahelises koostöövõrgustikus, arendab koostööd ühingu eesmärke toetavate riigisiseste ja –väliste isikute ja ühendustega;
2.3.6. osaleb rahvusvahelistes, riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes maaelu arengut toetavates programmides ja projektides;
2.3.7. teeb ettepanekuid muudatusteks maaelu puudutavate õigusaktide ja programmide eelnõude arutamisel Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, maa-, linna- ja vallavalitsustele, asutustele, ettevõtetele ja teistele organisatsioonidele;
2.3.8. esindab ühingu huve riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
2.3.9. korraldab tegevust ühingule rahaliste vahendite saamiseks, sh viib läbi tulundusüritusi ja kaasab väliseid rahalise toetuse allikaid, et tagada ühingu kohustuste täitmine ja eesmärgipäraste tegevuste jätkusuutlikkus;
2.3.10. valmistab, tellib, ostab, müüb ning levitab teavet, sealhulgas kirjalikke õppematerjale ja vajalikke teatmematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;
2.3.11. loob ise ja aitab kaasa ühingu liikmete tegevust kajastavate andmebaaside loomisele;
2.3.12. analüüsib ja teostab või tellib uuringuid;
2.3.13. algatab, aitab korraldada ja korraldab koolitusi (kestusega kuni 6 kuud), õppusi, seminare, konverentse ning õpiringide ja arengurühmade tegevust, loenguid;
2.3.14. propageerib ja toetab keskkonda säästva mõtteviisi ja ettevõtluse arendamist.

III Ühingu liikmeks vastuvõtmise ning ühingust väljaastumise ning väljaarvamise kord
ja tingimused
3.1. Ühingusse võivad kuuluda omavalitsused, mille territooriumid kuuluvad samasse geograafilisse piirkonda ning millel on ühised majanduslikud, kultuurilised ja sotsiaalsed huvid.
3.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda tegevuspiirkonnas tegutsev juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.
3.3. Ühingu liikmeteks võivad olla:
3.3.1. avaliku sektori esindajatest omavalitsused;
3.3.2. mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud ja sihtasutused;
3.3.3. ettevõtlussektori esindajatest äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad.
3.4. Iga omavalitsusest liikme kohta kuulub ühingusse vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutsev ettevõtlussektori esindaja või vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutsev mittetulundussektori esindaja.
3.5. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtmisele ning tema liikmete nimekiri on avalik.
3.6. Ühingu liige ei tohi samaaegselt kuuluda ühtegi teise kohalikku tegevusgruppi, v.a. tegevuspiirkonna omavalitsus haldusreformist tulenevatest põhjustest.
3.7. Üldkoosolekul, juhatuses või põhikirjas ettenähtud muus organis ei ole ühegi huvirühma liikmete hääleõigus esindatud üle 49 protsendi. Ühele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori viienda taseme koodile (EMTAK kood) vastavad kohaliku tegevusgrupi liikmed kuuluvad ühte huvirühma.
3.8. Juhul kui ühingu rakenduskava või muu ühingu toetuse või projektitoetusega seotud otsuse võtab vastu muu organ kui üldkoosolek, peavad otsuse vastuvõtmisel olema esindatud ühingu liikmed nii, et omavalitsuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsus osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus oleks alla 50%.
3.9. Ühingu sisseastumismaksu ja liikmemaksu määra kehtestab üldkoosolek. Sisseastumismaksu ja liikmemaksu tasumise tingimused ja korra määrab juhatus. Liikmemaks tuleb jooksva aasta eest maksta ka siis, kui liikmelisus lõpeb aasta keskel.
3.10. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus ühe kuu jooksul. Otsuse avalduse esitajat ühingu liikmeks mitte vastu võtta võib juhatus teha ainult juhul, kui isik ei vasta käesoleva põhikirja nõuetele.
3.11. Ühingust väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse.
3.12. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta:
3.12.1. kahjustab oma tegevusega ühingu mainet;
3.12.2. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;
3.12.3. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;
3.12.4. ei ole osalenud kolme aasta jooksul ühelgi üldkoosolekul ega ühingu tegevuses;
3.12.5. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.
3.13. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab juhatus. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda juhatuse koosolekul ja esitada oma seisukohad antud asjas. Liikme võib ühingust välja arvata ainult põhikirja punktis 3.12. sätestatud põhjusel.
3.14. Juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.
3.15. Isik loetakse Ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi ühingu varale.

IV Liikmete õigused ja kohustused
4.1. Ühingu liikmetel on seadustes ja põhikirjas ettenähtud õigused:
4.1.1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;
4.1.2. olla valitud ühingu organite liikmeks;
4.1.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;
4.1.4. kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.
4.2. Ühingu liige on kohustatud:
4.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;
4.2.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku või juhatuse otsustega pandud kohustusi;
4.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu sisseastumis- ja liikmemaksu.

V Üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise kord
5.1. Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas, hiljemalt 6 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist juhatuse poolt. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku vajadusel 1/10 Ühingu liikmete nõudmisel või muudel käesolevas põhikirjas ette nähtud juhtudel või üldistes huvides. Juhatuse esimehel on õigus omal algatusel kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt 7 päeva näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra projekti, kui seaduse alusel pole nõutav pikem etteteatamisaeg ja
täpsem informatsioon.
5.2. Üldkoosolekul on igal liikmel üks hääl. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Põhikirja muutmiseks, täiendamiseks või uue põhikirja kinnitamiseks ning Ühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks ja reorganiseerimiseks on vajalik üle poolte ühingu liikmete osalemine üldkoosolekul ning 2/3 üldkoosolekul osalenud
liikmete nõusolek. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
5.3. Liiget võib üldkoosolekul esindada volitatud esindaja. Volitus peab olema kirjalik ning allkirjastatud. Volitatud esindaja ei tohi osaleda ega hääletada teise liikme esindajana.
5.4. Liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata.
5.5. Üldkoosoleku ainupädevuseks on
5.5.1. tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
5.5.2. ühingu strateegiadokumentide kinnitamine
5.5.3. Ühingu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;
5.5.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
5.5.5. juhatuse liikmete kinnitamine ning nende töö eest tasu määramine;
5.5.6. revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, revisjonikomisjoni valimine ja/või audiitori kinnitamine;
5.5.7. Ühingu vabatahtlik lõpetamine, likvideerijate valimine ning nende töö eest tasu määramine;
5.5.8. ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine (reorganiseerimine) seaduses sätestatud juhtudel;
5.5.9. sisseastumis- ja liikmemaksu kehtestamine;
5.5.10. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
5.6. Üldkoosoleku protokolli märgitakse tehtud otsused ning hääletamise tulemused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Hääletamise protseduur üldkoosolekul otsustatakse päevakorra kinnitamisel.

VI Ühingu juhatus
6.1. Juhatuse liikmed kinnitab üldkoosolek põhimõttel, et juhatuses on ühingu liikmeks oleva iga omavalitsuse kohta:
6.1.1. üks omavalitsuse poolt nimetatud omavalitsuse esindaja avaliku sektori esindajana;
6.1.2. üks esindaja omavalitsuse mittetulundussektorist või ettevõtlussektorist;
6.1.3. omavalitsus, mille PVL tegevuspiirkonnas on enam kui 3000 elanikku, saab täiendavalt juhatuses juurde 1 esindaja mittetulundussektorist ja 1 esindaja ettevõtlussektorist.
6.2. Punktides 6.1.2. ja 6.1.3. toodud esindajad valitakse ühingu liikmete hulgast iga omavalitsuse kohta eraldi enne üldkoosoleku toimumist. Omavalitsuste juhatuse liikmete kandidaadid esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks.
6.3 Juhatus kinnitatakse tähtajaga kolm aastat.
6.4. Peale juhatuse tähtaja möödumist peab vähemalt 1/3 juhatusest vahetuma s.t vähemalt 1/3 liikmetest ei saa jätkata järgmises juhatuses.
6.5. Juhatuse liikmed valivad enda seast juhatuse esimehe ja aseesimehe.
6.6. Juhatuse pädevusse kuulub
6.6.1. Ühingu strateegia väljatöötamine ning üldkoosoleku poolt kinnitatud strateegia rakendamine;
6.6.2. eelarve, tegevuskava, majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;
6.6.3. tegevjuhi töölevõtmine ning töölepingu lõpetamine, tema volituste kindlaks määramine.
6.6.4. järelevalve teostamine projektide täitmise üle;
6.6.5. teeb PRIAle ettepaneku taotluste paremusjärjestusse seadmise kohta;
6.6.6. teeb PRIAle ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise ja taotluse rahastamise suuruse määramise kohta
6.6.8. kinnitab hindamiskomisjoni
6.7. Juhatuse koosolekuid viiakse läbi juhatuse esimehe kutsel, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord kvartalis. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka tegevjuhi nõudmisel. Juhatus on pädev, kui kohal on vähemalt pooled tema liikmetest.
6.8. Juhatus võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata elektroonilisel teel. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik, et kõigile juhatuse liikmetele saadetakse elektrooniliselt koosoleku päevakord koos otsuste eelnõudega ja teatatakse hääletamise tähtaeg. Otsuse vastuvõtmiseks elektroonilisel hääletamisel peab osalema üle poole juhatuse liikmetest ning otsuse vastuvõtmiseks kohaldatakse lihthäälteenamust, st poolthääli üle 50% elektroonilisel hääletamisel osalenud juhatuse liikmetest.
6.9. Juhatuse koosolekul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega. Iga juhatuse liige omab üht häält.
6.10. Juhatuse otsused vormistatakse kirjalikult, nendele kirjutab alla juhatuse esimees. Juhatuse liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus, sellisel juhul tuleb juhatusel eriarvamus lisada protokollile. Sellisel juhul juhatuse liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.
6.11. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.
6.12. Ühingut esindab juhatuse esimees või aseesimees üksinda või teised juhatuse liikmed ühiselt.

VII Juhatuse esimees
7.1. korraldab juhatuse tööd ja esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes talle käesoleva põhikirjaga pandud ulatuses;
7.2. juhatab üldkoosolekuid ja juhatuse koosolekuid;
7.3. osaleb üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute ettevalmistamisel;
7.4. võtab tööle ja vabastab töölt Ühingu tegevjuhi juhatuse otsuse alusel;
7.5. kontrollib Ühingu tegevjuhi tegevust;
7.6. kirjutab alla juhatuse otsustele ning muudele dokumentidele;
7.7. esindab Ühingut, võib anda volituse teisele isikule Ühingu esindamiseks;
7.8. on aruandekohustuslik üldkoosoleku ja juhatuse ees;
7.9. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda aseesimees kõigis juhatuse esimehe õigustes.

VIII Ühingu vara ja rahalised vahendid
8.1. Ühingu rahalised vahendid koosnevad:
8.1.1. liikmemaksudest;
8.1.2. riiklikest eraldistest;
8.1.3. annetustest;
8.1.4. reklaam- ja teabematerjalide müügist saadud tuludest;
8.1.5. fondide poolt ja projektide elluviimiseks eraldatud toetustest;
8.1.6. tasudest konsultatsiooni- ja nõustamisteenuste eest;
8.1.7. ühingu vara kasutamisest laekunud tuludest;
8.1.8. tulundusürituste korraldamise tuludest;
8.1.9. muudest tuludest ja laekumistest.
8.2. Ühing valdab, kasutab ja käsutab oma vara vastavuses põhikirja sätetega ja seadusest tulenevate erisustega.
8.3. Ühingu vara kasutatakse üksnes ühingu eesmärkide saavutamiseks.
8.4. Ühingu tulu ja vara ei jaotata ühingu liikmete vahel.
8.5. Oma ülesannete elluviimiseks on ühingul õigus sõlmida lepinguid ja kasutada oma rahalisi vahendeid vastavalt üldkoosoleku otsusega kinnitatud eelarvele.

IX Raamatupidamine ja aruandlus
9.1. Ühingu juhatus korraldab raamatupidamise arvestuse vastavalt raamatupidamise seadusele ja koostab majandusaasta aruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule viie kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest kinnitamiseks. Audiitori või revisjonikomisjoni olemasolul, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
9.2. Ühingu kontrollorganid on üldkoosoleku valitud revisjonikomisjon ja/või audiitor. Revisjonikomisjoni valib ja/või audiitori kinnitab üldkoosolek kaheks aastaks.
9.3. Revisjonikomisjon või audiitor kontrollib ühingu juhtorganite poolt vastuvõetud otsuste ja muude aktide täitmist, vara ja vahendite kasutamist ja käsutamist vähemalt üks kord aastas, pärast majandusaasta lõppemist.
9.4. Revisjonikomisjon ja/või audiitor koostab revisjoni või audiitorkontrolli tulemuste kohta aruande, mis esitatakse läbivaatamiseks juhatuse koosolekule ja kinnitamiseks üldkoosolekule.

X Ühinemine, jagunemine, likvideerimine
10.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras. Ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud liikmetest.
10.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
10.3. Ühingu likvideerimisel antakse allesjäänud vara üle sarnase tegevuseesmärgiga mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.