Kuhu liigud, Piiriveere Liider?

Piiriveere Liideri strateegia uuendamise avaüritusele Värskas – suurele strateegiaseminarile – tuli kokku enam kui 50 osalejat kõigist tegevusgrupi valdadest. Räpina, Värska, Mikitamäe, Orava, Meremäe ja Misso valdade elanikud, omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ning mittetulundussektori aktivistid olid kokku kutsutud, et igaüks saaks võimaluse rääkida kaasa selles, milliseid tegevusi Leader programm Piiriveere piirkonnas aastatel 2014-2020 toetama hakkab.

„Need tagumiktunnid, mis vabatahtliku tööna Piiriveere Liideri tegevustesse on panustatud, on märkimisväärsed,“ tänas tegevusgrupi volinike koosoleku esimees Teet Helm avasõnades neid, kes on ühingu tegevustes alates selle loomisest 2006. aastal aktiivselt kaasa löönud.

Juhatuse esimees Kaidi-Mari Liping tegi lühikese ülevaate aastatel 2009-2013 toetatud projektidest. Kokku on toimunud 10 taotlusvooru, mille jooksul toetatud 282 projekti kokku 2,3 miljoni euroga. Kohalike omavalitsuste lõikes on enim toetust läinud Meremäe, Misso ja Räpina valda. Aktiivseimad taotlejad on mittetulundussektorist (66%), järgnevad ettevõtjad (24%).

Mihkel Laan OÜ-st Cumulus Consulting edastas oma ettekandes mõtteid Eesti LEADER-meetme kohalike tegevusgruppide strateegiate vahehindamisest ja Piiriveere Liidri strateegiast. Piiriveere Liideri tugevustena tõi Laan muuhulgas välja tegevusgrupis tugevasti juurdunud „meie-tunde“, mille tõenduseks on mitmed ühised ettevõtmised, mida tehakse initsiatiivgrupi ettevõtmisel Leader rahastuseta. „Piiriveere Liideri strateegia tugevuseks on laialdane kaasamine, mille tõenduseks on ka tänane strateegiaseminar“, ütles konsultant. Piirkonna väljakutseid kommenteerides tõi Laan välja, et ainuüksi Leader vahenditega on keeruline mõjutada strateegia üldist eesmärki, et tegevuspiirkonna elanike arv ei väheneks. „Samas on see õige ja ambitsioonikas eesmärk“, tõdes Laan.

Kairi Kasearu Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpedagoogika instituudist tegi huvitava ettekande piirkonnas toimunud muutustest viimase kümne aasta jooksul. 20-34-aastaste meeste ja naiste suhe on selgelt tasakaalust väljas: Värska vallas on 56, Mikitamäel ja Meremäel 61, Oraval 62 ning Räpinas ja Missos 81 antud vanuses naist 100 mehe kohta. „ Tinglikult võib öelda, et valitseb pruudi puudus, mis mõjutab selgelt sündimust“, leidis Kasearu. Piirkonna jätkusuutlikkuse tagamisel on võtmeküsimuseks pereloomise eas inimestele elukeskkonna tagamine (õpingute ajal kodukohaga seose alalhoidmine, nt praktikakohtade loomine oma piirkonnast pärit noortele; õpingute järgselt kodukohta naasmise toetamine; töökohad), soodustamaks nooremaealiste inimeste jäämist, naasmist ja sisserännet piirkonda.
Piirkonna majandusnäitajaid käsitlev ettekande osa tõi välja, et kui Eestis üldiselt on enim ettevõtjaid tegusad hulgi- ja jaekaubanduses, siis Piiriveere piirkonnas tegeletakse enim põllumajanduse, metsanduse ja kalapüügiga. Enam kui pooled ettevõtjad kuuluvad antud tegevusala alla, antud näitaja ületab ka Põlva ja Võru maakondade näitajat. Võrreldes Eesti keskmisega tegeleb Piiriveere piirkonnas keskmiselt rohkem ettevõtteid majutuse ja toitlustusega.

Võrumaa Arenguagentuuri juhataja Ivika Nõgeli eestvedamisel andsid kõik seminaril osalejad oma panuse SWOT analüüsi valmimisse. Piiriveere tegevuspiirkonna peamiste tugevustena, mida peaks võimendama, toodi välja mitmepalgeline pärimuskultuur, tuntud kaubamärgid, hea elukeskkond peredele, tule-maale-elama kogemus. Nõrkusteks, mille vähendamise poole püüelda, peetakse ressursside alakasutatust, tugeva tööharjumusega ja oskusliku tööjõu vähesust, tasuvate töökohtade vähesust. Võimalused, mida ära kasutada, on piiriäärsus ja vene turu lähedus, kasvav nõudlus “rohelise” järele (ökotoit, roheline energia), (vene) turistide suur huvi piirkonna vastu, linnaelanike kasvav soov maalähedase elukeskkonna vastu. Ohtudena toodi välja väljarände trendi jätkumine, avalike teenuste kadu, maaelu nõrgestav (regionaal)poliitika.

„Olen väga tänulik kõikidele seminarist osa võtnutele, kes teistega jagasid oma kogemusi ja elutarkust, soove ja unistusi, kõhklusi ja kartusi. Seminari õhkkond oli Piiriveerele omaselt vaba ja mõnus, mis loob head eeldused uueks perioodiks eesmärkide püstitamiseks, mille täitmise poole ühiselt püüelda,“ ütles Kaidi-Mari Liping.

Piiriveere Liider on üks 26-st Eestis tegutsevast Leader tegevusgrupist. Kõik tegevusgrupid peavad 2014.-2015. aastal uuendatud strateegiad koostama ning tegema otsused, milliseid tegevusi toetama hakatakse. Projektitoetusi on taotlejatele eeldatavasti võimalik Leader rahadest taas jagama hakata 2016. aastal.