Kriisimeetmed ettevõtjatele
Anname ülevaate kriisimeetmetest ettevõtjatele. Uuendame pidevalt informatsiooni, et pakkuda värsket infot kriisiolukorras hakkama saamiseks.
Eesti Vabariigi Valitsus võttis 19.03.2020 vastu lühiajalise meetmete paketi, millega suunatakse riigi vahendid ettevõtete toetamiseks KredExi ja Maaelu Edendamise SA kaudu. Pakett sisaldab ka Eesti Töötukassa tööturu toetust, haigushüvitisi, maksualaseid soodustusi ning võimaldab maksuvõla ajatamist 18 kuuks, kogumispensioni II samba sissemakse ajutist peatamist ning ka ärajäetud ürituste otseste kulude osalist kompenseerimist.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kontaktpunkt ettevõtjatele
E-maili aadressile tasub pikemalt kõhklemata pöörduda kõigil ettevõtjatel, kes ei leidnud enda küsimusele vastust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehelt.
KredExi kriisimeetmed
Esimese meetmepaketina hakkab KredEx olukorra leevendamiseks pakkuma järgmisi uusi teenuseid:
- Erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks ja uute laenude väljastamiseks. Kui pank leevendab olemasoleva KredExi poolt tagamata pangalaenu tagasimaksegraafikut või on valmis väljastama ettevõttele uue laenu, annab KredEx sellele laenule oma käenduse.
- Erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks. Erakorraline käendus võimaldab ettevõtetele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.
- Erakorraline laen. Kui pangad ettevõtteid enam ei finantseeri, annab KredEx ettevõttele vajadusel erakorralist käibekapitali laenu koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks või investeerimislaenu, et ära kasutada koroonapuhangu poolt loodud ja ka teisi uusi ärivõimalusi.
- Erakorraline käendus majutus- ja toitlustussektorile, reisibüroodele ja reisikorraldajatele. Käenduse eesmärk on võimaldada majutus- ja toitlustussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ning reisibüroodele ja reisikorraldajatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
- Erakorraline väikelaenu käendus. Erakorralise väikelaenu käenduse eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
- Erakorraline laen riiklikult olulistele projektidele. Erakorralise laenu eesmärk on võimaldada ettevõtjatele uusi käibe- ja investeerimislaene COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks.
- Erakorraline käendus riiklikult olulistele projektidele. Käenduse eesmärk on võimaldada riiklikult olulistele projektidele uut finantseeringut COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamiseks. Käendusega on võimalik tagada laenu- ja liisingulepingust tulenevaid ettevõtja kohustusi.
Teenuste sihtgrupiks on kõik Eesti ettevõtted, v.a KredExi poolt varem välistatud tegevused ja valdkonnad.
EASi kriisimeetmed
Kriisimeetmete paketi eesmärk on leevendada COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust tulenevaid majanduslikke raskusi ning tõsta ettevõtjate võimekust kriisist kiiremini väljuda.
COVID-19 mõjude leevendamise toetus mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele:
Toetusmeetme rahaline maht on 10 mln eurot ning toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.
Toetuse suurus on 3 000 ja 5 000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused kõigile ettevõtetele on samad.
COVID-19 kahjude vähendamise toetus turismisektorile:
Toetusmeetme rahaline maht on 25 mln eurot ning see on suunatud majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele, turismiatraktsioonidele ning turismiteenuste pakkujatele.
Toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2 000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.
Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused on kõigile ettevõtetele samad.
Kui ettevõte kuulub rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuleb ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne.
Eesti Töötukassa töötasu hüvitis
Eesti Töötukassa maksab töötasu hüvitist nendele töötajale, kelle tööandja tegevus on erakorralistest asjaoludest tulenevalt oluliselt häiritud. Avaldusi saab esitada alates 6.04.2020 e-töötukassa kaudu.
Hüvitist makstakse, kui tööandja on olukorras, mis vastab vähemalt kahele tingimusele:
- tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
- tööandjal ei ole vähemalt 30% töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda;
- tööandja on vähemalt 30% töötajatest vähendanud töötasu vähemalt 30% või alampalgani.
Hüvitist saavad taotleda nii era- kui avaliku sektori tööandjad, sõltumata ettevõtte suurusest.
Hüvitist makstakse neile töötajatele, kellele ei ole tööandjal kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Selle suurus on 70% töötaja keskmisest kalendrikuu töötasust. Hüvitise maksimumsuurus on 1000 eurot. Tööandja peab lisaks maksma töötajale töötasu vähemalt 150 eurot.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse kriisimeetmed
08. aprillil kinnitas Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) nõukogu koroonaviiruse tõttu raskustesse sattunud maaettevõtjatele suunatud finantsmeetmete tingimused, mis aitavad leevendada bio- ja maamajandusettevõtjate viiruspuhangust tulenevaid majanduslikke raskusi.
- Laen väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Laenu summa on kuni 5 miljonit eurot ja on mõeldud investeerimiseks ja käibevahenditeks.
- Põllumaa kapitalirent (sale-and-leaseback ) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Põllumjandusmaa kapitalirendi summaks on 5 000 kuni 1 000 000 eurot. Meede on mõeldud põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevatele ettevõtjatele; põllumajandustoodete esmatootjate kontrolli all oleva varustamise, turustamisega ja ümbertöötlemisega tegelevatele ettevõtjatele; maamajandusega tegelevatele ettevõtjatele (nt maaturism jmt).
- COVID-19 laenukäendus bio- ja maamajandusettevõtjatele. COVID-19 puhangust tingitud ootamatu likviidsusnappuse leevendamine väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (sh
mikroettevõtjatele; edaspidi ka VKE) ning suurettevõtjatele - COVID-19 laen bio- ja maamajanduse ettevõtjatele. COVID-19 puhangust tingitud ootamatu likviidsusnappuse leevendamine väikese- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (sh mikroettevõtjatele) ning suurettevõtjatele. Laenu maksimaalse summa on 5 miljonit eurot ettevõtte kohta.
Maksu- ja Tolliameti kriisimeetmed
- Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatab Maksu- ja Tolliamet (MTA) eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise. Intressivabastus kehtib tagasiulatuvalt 1. märtsist 1. maini.
- Alates 1. maist vähendatakse intressimäära tähtajatult seniselt 0,06%lt 0,03%le. Edaspidi võidakse maksuvõlgade ajatamise korral intressimäära vähendada kuni 100%. Praegu on intressi võimalik vähendada kõige rohkem 50%.
- Riik tasub füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) esimese kvartali sotsiaalmaksu avansilised maksed, et aidata ettevõtjal toime tulla kriisiga kaasnenud majandusraskustega.
- MTA on võlamenetluses võimalikult paindlik ja soovitab ettevõtjatel probleemide korral MTA e-keskkonna kaudu alustada maksuvõla ajatamist või anda maksuhaldurile muu kanali vahendusel oma raskustest teada.
Teised kriisimeetmed ettevõtjate abistamiseks
- Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede osas.
- Kogumispensioni II samba sissemaksed ajutiselt peatatakse.
- Riik kompenseerib märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa kuni 3 miljoni euro ulatuses.
- Riik toetab raskustesse sattunud turismisektorit 25 miljoni euroga.
