Mis peitub National Geographic’u kollaste akende taga?
Hollandi Ida-Groningeni kollased aknad püstitati toona Hollandi National Geographic’u, Ida-Groningeni Leader-grupi, looduskaitsjate ja kohaliku kogukonna koostöös ja akende mõte oli tuua turistid Amsterdamist välja ja ärgitada sellega turistide huvi selle Saksamaa piiri äärde jääva kandi vastu. Omalaadne idee kandis vilja ja turistide arv piirkonnas suisa kahekordistus. Nüüdseks on Ida-Groningenis projekt lõppenud ning kollased aknad juhivad turiste Hollandis UNESCO kultuuripärandisse kantud objektide juurde.
Eestis tulid aga 2012. aastal kokku Lõuna-Eesti Leader-grupid, kes otsustasid projekti ette võtta veelgi laiemalt. Kui Hollandis keskenduti peaasjalikult turismile, siis Eestis taheti kollaste akendega väärtustada pigem kogu Lõuna-Eesti elukeskkonda ja rikkalikku kultuuripärandit.
Kollaste akende projekt sai nimeks "Elu kahe maailma piiril" ja seda vedav Tartumaa Arendusselts kuulutas koos oma partneritega välja avaliku konkursi, kuhu kogukonnad esitasid oma kandidaadid kollaste akende asukohtade suhtes. Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Tammetsi sõnul laekus toona suisa 120 ettepanekut ja ta ei teinud saladust, et kired olid kohati üsna kõrgel, sest algselt valiti välja vaid 21 kollase akna asukohta.
"2015. aastal läksime veel kaugemale ja hakkasime projekti raames pöörama põhirõhku innovatsioonile tehes koostööd Tartu teadus- ja arendusasutustega," rääkis Tammets.
Piiriveere Liideri piirkonda tuli kolm akent
MTÜ Piiriveere Liider tegevuspiirkonnast, laekus siis ühtekokku 15 ettepanekut kollaste akende püstitamiseks. Välja valiti kolm asukohta - Räpina, Podmotsa ja Obinitsa.
MTÜ Setomaa Turism juhatuse liige Ülle Pärnoja esindas tookord MTÜ Piiriveere Liiderit aknaid välja valivas lõppkomisjonis. Tema sõnul said akende asukohtade valikul kriteeriumiks sellised märksõnad nagu kultuur, piir, loodus, säästvad lahendused ja innovatsioon.
"Vaatasime toona, et iga püstitatav aken oleks jaotatav vähemalt ühe teema alla, on see siis loodus, kultuur või innovatsioon," meenutas Ülle Pärnoja valikukriteeriumeid. "Vaatasime ka seda, et aknad oleks hajali ning samuti saime aru, et kui need aknad hakkavad rahvast kohale meelitama, siis peab ümbruskonnas olemas olema ka vastav taristu, mis suudab turiste teenindada."
Räpinas püstitati kollane aken aleviku ajaloolisse südamesse, mis markeerib nii 1734. aastat tänini tegutseva Räpina paberivabriku, mis kuulub Euroopa ainulaadsemate tööstusarhitektuuri näidete hulka, kui ka ülemöödunud sajandi keskpaigas rajatud Sillapää lossi ansamblit.
Kui Räpina paberivabrik on vanim Eestis tegutsev tootmisettevõte, siis Sillapää lossis sai hakati möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel õpetama aiandust, millega pandi alus praegusele Räpina Aianduskoolile.
Kõige paremini iseloomustab aga projekti nime "Elu kahe maailma piiril" Podmotsa külla paigaldatud kollane aken, sest paistab ju Podmotsast üle Kulje lahe kätte Venemaal asuv Kulje õigeusu kirik. Podmotsa ongi suurepärane näide riikide piiril asuvast külast, kus on omavahel põimunud nii vene, seto kui ka eesti kultuur.
Obinitsa kollaste akna paigaldamine oli hea näide ka kohaliku kogukonna kaasamisest. Algselt sooviti aken paigaldada seto lauluema kuju kõrvale, mis on Obinitsa kõige ilusama vaatega koht seal ning vihjaks samas seto kultuuripärandile, kuid kohalik kogukond oli sellele mõttele vastu ning lõpliku koha leidis kollane aken oma koha küla keskusesse.
Aknad haakuvad Seto Külävüüga
Ülle Pärnojal oli hea meel, et Setomaale püstitatud aknad seonduvad ka 2011. aastal loodud saja kilomeetri pikkuse turismimarsruudiga Seto Külävüü, mis algab Võõpsust ja lõpeb Luhamaal.
"Seto Külävüü läheb läbi Obinitsast, Värskast ja ka Vastseliina linnusest, kuhu Võrumaa Partnerluskogu on paigaldanud akna," rääkis ta. Seetõttu ongi kollased aknad aidanud turistele turundada ka Seto Külävüüd ja vastupidi.
Kui Hollandis tõi kollaste akende projekt kaasa hüppelise turiste arvu kasvu, siis Ülle Pärnoja sõnul Lõuna-Eestis seda nii otseselt väita ei saa. "Üks põhjus on ka selles, et kui suuremad turismiettevõtted annavad oma statistika turistide kohta korrektselt, siis väiksemad teenusepakkujad suhtuvad sellesse tunduvalt loomingulisemalt," tõi ta välja ühe põhjuse.
Siiski näitab statistika, et viimastel aastatel on ööbimiste arv Seto Külävüü piirkonda jääva kuue valla turismiettevõttes kasvanud. Kui 2013. aastal oli majutatute arv siin ligi 22 300, siis 2016. aastal oli vastav näitaja 27 800. Tõsi küll, valdav osa majutatute kasvust on jõudnud Värska Sanatooriumisse.
Ülle Pärnoja ei usu siiski, et turistide kasvu taga on pelgalt kollased aknad, pigem on tegemist mitmete asjaolude kokkulangemisega. Kindlasti on Värska Sanatoorium teinud head müügitööd. Samas nentis ta, et valdava osa turistidest moodustavad siseturistid ning välisturistide osakaal on Lõuna-Eestis üsna väike.
"Kui võrdleme Seto Külävüüd Sibulateega, siis seal on välismaalasi rohkem. Üheks põhjuseks see, et Tartust on sinna lühem maa. Päevatuuriks on Seto Külävüüle välismaalasi keerulisem meelitada," tõi ta näite.
Mõni aasta tagasi kukkus järsult Venemaa turistide arv, kuid viimasel ajal on hakanud seegi näitaja vaikselt taastuma.
Kollased aknad pole pelgalt aknad
Kuigi projekt on kestnud juba mitu aastat, on Ülle Pärnoja sõnul on siiski mitmed kohalikud inimesed küsinud, mida kollased aknad on andnud kohalikule kogukonnale ning kas tegemist pole pigem National Geographic’u enda mainekampaaniaga.
Kristiina Tammets seda seisukohta ei jaganud, öeldes, et kollaste akende projekt on tunduvalt laiem, kui esmapilgul paistab. Lisaks kollastele akendele, mida praegu on juba Lõuna-Eestisse püstitatud 25, on piirkonda mitmekülgselt tutvustatud National Geographicu artiklite kaudu, läbi on viidud mitmeid fotokonkursse, välja antud koostöös piirkonna turismiarendajatega ja kohalike ettevõtjatega uusi külastusmarsruute ning trükivalgust nägi ka Lõuna-Eesti heade pakkumiste raamat, mille eesmärk on piirkonda kui tervikut tutvustada.
"Selleks, et piirkonda arendada ja tuua uusi teadmisi on ettevõtjatele toimunud mitmeid koolitusi ja õppereise ja meie projekti üheks tugevuseks on mitmekülge rahastus, kuna oleme kaasanud raha ka erasektorist tehes koostööd ettevõtjatega," lisas Tammets.
Lisalugu:
25 põhjust, miks tulla Lõuna-Eestisse
Aive Tamm,
Jõgevamaa Koostöökoja tegevjuht*
Koostööprojekt "Elu kahe maailma piiril" ei ole kunagi olnud ega saa olema pelgalt NG kollased raamid maastikul. Kuigi ettevõtmine on suunatud paljuski piirkonna külalistele ja NG kollane raam kui kvaliteedimärk aitab tähistada paiku, mida tasub Lõuna-Eestis kindlasti külastada, on kogu see algatus tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle.
Eriti võib seda näha kodukohast kaugemal elavate noorte sotsiaalmeediast – suveelamusi tutvustavate piltide hulgas on ikka pildid kodukoha kollase raami juurest ning "kohustuslik" raamipilt on muutunud ka klassi, suguvõsa ja sõpruskondade kokkutulekute lahutamatuks osaks.
NG kollane raam on tugev kaubamärk, mis kõnetab ka välisturiste – ikka ja jälle tahetakse tulla vaatama just neid paiku, millele National Geographic on justkui andnud oma tunnustuse.
Praegu on Lõuna-Eestisse püstitatud veerandsada NG kollast raami ja seega võib öelda, et oleme andnud huvilistele 25 lisapõhjust, miks avastada omanäolist Lõuna-Eestit.
Kuid projekt "Elu kahe maailma piiril II" pole ainult kollased raamid, vaid selle raames tehakse ühiselt veel mitmeid tegevusi, muuhulgas ilmuvad piirkonda tutvustavad materjalid ajakirjas National Geograpich Eesti, koostatakse ja avaldatakse Lõuna-Eesti tegemisi ja ettevõtjaid tutvustavaid lugusid, samuti läbib uuenduskuuri koduleht visitsouthestonia.com.
*Jõgevamaa Koostöökoda on projekti "Elu kahe maailma piiril II" juhtpartner
Pildiallkirjad:
Foto 1: Podmotsa külla püstitatud kollane raam. Foto: MTÜ Setomaa Turism.
Foto 2: Mokornulga leelokoor Obinitsa järve ääres. Foto: Priit Palomets
Foto 3: Vaade Räpina kollasest raamist Sillapää lossile ja pargile. Foto: Andrus Karpson
Artikkel on koostatud LEADER koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames, mida toetab PRIA Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest.
Sander Silm
