Leader-meede on maaettevõtjale rohkemat kui vaid toetusrahaline tugi - õppereisid ettevõtluse arendajana

Silver Hüdsi on ettevõtja, kes sai oma äri alustamiseks ideid ja innustust õppereisilt. Saanud õppereisilt kinnitust oma ideele, alustas Silver Hüdsi 2010. aastal Vahtraoru talus oma äriga ning loodud sai Vana Jüri Seebikoda, mis on teadaolevalt ajaloos esimene seebikoda Setomaal. Silver Hüdsi loo ettevõtlusega alustamisest ja tema seisukohtadest õppereisi osas pani kirja Tallinna Ülikooli andragoogika tudeng, Mirell Põllumäe.
Seebitegemine sai alguse tänu puugile, mille tõttu Silver Hüdsi 2010.a haiglasse sattus. Tema enda sõnul kui ei oleks olnud puuki, poleks ka praegu seepi. See oli hetk kui Silver tundis, et tahab oma ellu muutust. Oma ettevõtmisi alustas Ta nullist, oma kulude ja vaevaga. Seebitegemist õppis aegamisi 2 aastat internetist videosid vaadates ja katsetades. Seebitegu sai hoo sisse ühel MTÜ Piirivere Liider koosolekul, kuhu ta oma seebiga kohale läks. Sealt tuli ka esimene tellimus – 1000 joguriti seepi. Tegelikult ta veel neid tol hetkel teha ei osanud, kuid õppis ja valmistas. Saadud tulu läks aga jälle uue tooraine alla. Eks siiani ole nii, et tulu leiab pidevalt vajaminevat rakendust ja otsest kasumit ei ole aga küll tuleb. Näiteks on vaja lähitulevikus poodi laiendada, sest ruum on väike ja ekskursioone palju – inimesed lihtsalt ei mahu ära. Majad kus Vana Jüri Seebikoda tegutseb kuulusid kunagi Silver Hüdsi vanaisale ja vanaemale. Põhjus, miks Silver otsustas ettevõtte püsti panna oma kulude peal ja mitte kasutada näiteks projektikirjutamist vms, on lihtne. Projektid ning muud toetused on küll head ja kõvasti abiks, kuid seavad palju piire. Näiteks kui pood oleks avatud projektirahastusega ja laiendamise vajadusel tuleks mujale kolida, siis oleks poeruumide mujale kolimine raskendatud, sest tema juhtumi puhul oleks tulnud oodata kuni projekti poolt ette nähtud aeg seda alles lubab.

Seebid on müügil veel ainult Värska sanatooriumis. Seepe ei müüa mujal poodides, sest eesmärk on tuua kliendid kohapeale. Poodidesse ei ole mõtet ka müüki panna sest sealt inimesed ostaks väga minimaalsetes kogustes. Kui tullakse juba kohapeale siis inimesed ostavad kindlalt. Silveri sõnul on müümine kunst ning suur väärtus on alati lool. Asi ilma loota on lihtsalt asi, väärtuse annab just lugu selle taga.

Eesmärgiks ei ole läbi enda seepide müügi suurt kasumit teenida, pigem pakkuda kohale tulles elamust. Kasum tuleb hoopis tellimustoodetest. Vana Jüri seebikojal on klientide näol 60 firmat, kes seepe tellivad.

Seebikoja juures on olulised detailid, mis aitavad erinevatel inimestel kontakti luua. Näiteks on Silveril poes riiulite peal korvpall, tihti algabki meestega vestlus just selle palli üle. Üksteise kogemusi ja lugusid jagades tekib tore side. Päeva lõpuks lahkuvad mehedki seebid näpus. Igasugu veidrused loevad sest see püüab pilku ja tekitab huvi. Enda kogemusi ja elutarkust jagab Silver aga rõõmsalt ja lahkelt edasi.

Masha ja karu multikast inspiratsiooni saanud Kiusupunni seep sai alguse puhtalt juhuse tõttu. Nimelt sattusid poodi antud multifilmi looja meeskond, kes olid seepidest vaimustuses ning paari kõne järel sai seebikoda loa ka Masha tegelaskuju kasutamiseks. Tänu Kiusupunni seebile kasvas Vana Jüri seebikoja populaarus oluliselt. Internetipoes müüdi seebid komplektidena lihtsalt 18 tunniga läbi. Kiusupunni seebi juurde kuulusid veel ka Masha & Karu kommid, mis said ka kõikjalt otsa. Silver seikles koos oma kaasaga ringi ja ostis ka kõik võimalikud tanklad ja väike poed neist kommidest tühjaks. Suur tellimuste sadu põhjustas ka selle, et Värska postkontor ei saanud enam pakke menetleda ning neid tuli hakata viima Põlvasse, et inimestel ooteaeg liiga pikaks ei veniks.

Silveri sõnul aga kaua enam Masha najal ligu lasta ei saa ning tuleb välja mõelda uus idee. Alati tuleb areneda ja muutuda sest üks ja sama asi ei ole igavikuni inimeste jaoks huvitav ning kutsuv. Alati aga ei tasu ka uute asjadega üleliia hoogu minna. Pole mõtet investeerida enne kui oled kindel, et turgu on. Näiteks kasutab Silver nippi, et paneb üles tooteid, mida üldse veel tegelikult ei ole. Kui on huvi siis läheb tootmiseks, kui mitte, võtab selle maha.

Silver Hüdsi sõnul on tema jaoks õppereis korda läinud, kui ta saab õppereisilt juba ühe hea idee. Õppereise võtab ta tõsiselt, mitte kui võimalust lustida. Tuleb hoida silmad lahti, et märgata olulist ning jälgida kuidas teised asju teevad. Hea on alati kaasas kanda märkmiku, et kõik väiksemad detailid ja märksõnad ikka kohe kirja saaks, sest hiljem on need kerged ununema. Õppereisil osalejatel tuleb olla avatud uutele teadmistele, osata märgata olulist ning alati küsida endalt, et miks just nii (miks antud meetod toimub, miks on nad edukad, miks nad just nii toimivad jne). Pidev vastuste otsimine võib viia paljude uute teadmiste ning ideedeni, mida enda organisatsioonis rakendada. Igaüks saab õppereisidelt erineva motivatsiooni ja erinevaid ideed.

Õppereise peab ta oluliseks ning efektiivseteks, kuid alati peab valima kellele mingit õppereisi korraldatakse. Osalejad peavad antud õppereisi teemast olema huvitatud, ei piisa soovist lihtsalt isuga ringi vaadata. Õppereisi eripära seisneb ka veel soodsas olukorras suhtluseks. Näiteks bussreisi ajal sihtpunktide vahel on väga hea jagada kaaslastega oma ideid ning nende üle arutleda. Silver rõhutab, et inimestele loeb see, mida nad näevad rohkem, kui see mida neile räägitakse. Õppereisid on hea võimalus pakkuda tõestust, et asjad nii ka mujal toimivad. Seda, mis sind kõnetas saad sa hiljem oma äris ära katsetada. Ka Silveri naine ja tütar on harjunud tema nipiga - igalt poolt inspiratsiooni otsida. Kui nad ilma Silverita Sitsiilias käisid, tuldi tagasi hunniku märkmete ja tähelepanekutega, et äkki pakub mõni neist huvi ning saaks mõnda ideed katsetada ka oma äris. Õppereiside puhul on oluline ka hilisem tagasiside ja arutelu. MTÜ Piiriveere liider õppereiside puhul saavad nad paar nädalat hiljem kokku ning õppereisist tehakse kokkuvõte. Siis on asju juba mingit aega seeditud ja reaalselt kaalutletud ning saab oma ideid uuesti jagada. Hilisemad järelduste tegemised annavad õppereisidele palju väärtust juurde.

Ettevõtluse arendamisel mängib suurt rolli uute ideede leidmine ja ettevõtjale on väga oluline näha, et mida teised teevad ja kuidas nad tegutsevad, et konkurentsis püsida. Eks on teada tuntud tõde, et välise toe mõju on lühiajalisem ja, et just selle püsiva toimimise annab hoopis sisemine tahe ja innustus. Just seda sisemist motivatsiooni ongi võimalik ammutada õppereiside abiga. Eks ütle ju ka vanasõna: "Oma silm on kuningas" ja õppereiside puhul peab see väga paika.

Silver Hüdsit intervjueeris ja loo pani kirja Tallinna Ülikooli andragoogika tudeng Mirell Põllumäe

http://leaderliit.eu/Uudised-page-44/Leader-meede-on-maaettevotjale-rohkem-kui-vaid-rahaline-tugi---oppereisid-ettevotluse-arendajana-id-143/