Poola – nii sarnane, nii erinev

Päikselise septembrikuu keskel otsustas seltskond piiriveerelasi (MTÜ Piiriveere Liider liikmed ja sidusrühmaliikmed) sõita bussiga läbi Baltimaade tutvuma Poola LEADER tegevusgruppidega ja sealsete objektidega. Kuna terve Poola külastamiseks puudus vajalik ajaressurss, siis keskendusime peamiselt Ida-Poolale. Reisiseltskonda ootas ees kuuepäevane bussireis.

Esimese päeva hilisõhtuks jõudsime Kiermusy puhkekompleksi, mis asub Tykocinis Bialystocki lähedal. Kiermusy on vaikne maakoht, kus väikesed külateed siuglevad korrastatud talumajade, veesilmade ja karjamaade vahel. Puhkekompleksi toad olid huvitava ja koduse sisekujundusega - justkui oleksid tulnud ööseks vanaisa-vanaema juurde, kõikjal olid perepildid ja ajastukohane mööbel. Kahtlemata väärisid uudistamist ka kõrts, muuseum ja piisonite aedik.

Järgmise päeva hommikul asutasime ennast Krakowi, kunagise Poola kuningriigi pealinna poole teele. Krakow on esimene UNESCO poolt maailma kultuuripärandi nimekirja kantud linn. Peatuse tegime Krakowi vanalinnas. Euroopa kauneimaks peetud turuplats, Rynek Glowny oli täis vilgast sagimist. Elevust tekitas meis, reisisellides ka muusika ja laulu saatel mööda linna keskväljakut liikuv nunnade ja munkade rongkäik.

See oli ootamatu ja nii teistmoodi. Teistmoodi olid ka lossihooned – iga ajastu ja valitseja oli lisanud hoonetele oma detaile, nii moodustus kummaline, kirev ja mitte millelegi sarnanev kooslus. Õhtusest Krakowi vanalinnast jäi lahkuvaid külastajaid seljatagant piidlema kaljurahnul seisev elusuuruses draakon.

Uus päev tervitas meid juba Wieliczkas. Külastasime üle 700 aasta vanust Wieliczka soolakaevandust. Kaevandus varjas endas lugematul hulgal koopaid, milles peitusid kabelid, maa-alused järved, mälestused seal elanud ja töötanud inimestest ja hobustest ning lisaks oli seal üks imeline suur kirik, mida kaunistasid erinevad piiblilugusid kajastavad soolareljeefid ja soolakristallidest kroonlühtrid. Wieliczkas kohtusime kohaliku LEADER tegevusgrupi

Wieliczka esindajaga, kes tutvustas kohalikku Kultuuri- ja turismikeskust, mis oli rajatud ja sisustatud LEADER toetuste abil. Üheskoos tegime tiiru ka linna peal - käisime Püha Sebastiani kirikus, Wieliczka turuväljakul ning vaatasime Frantsiskaani kloostrit ja Župny lossi. Jutuajamisest kohaliku tegevusgrupi esindajaga selgus, et meie maadel on paljugi ühist, samas oleme me nii erinevad. Sarnane on rahvuste keeruline ajalugu ja eneseleidmise püüe tänases maailmas. Suurima erinevusena võib kohe nimetada Poola katoliiklikke traditsioone, mis paistavad silma igal sammul. Võrdlus sarnasuste ja erisuste osas kehtib ka LEADER tegevuse kohta – kui jätta kõrvale erinevused mastaapides (Eestis on 26 kohalikku tegevusgruppi, Poolas üle 300) siis LEADER põhimõtted ja töökorraldus on nagu meil Eestis.

Neljandat, kõige sisutihedamat päeva alustasime hommikupäikselises Sanokis, kohtudes kohaliku tegevusgrupi „Zielony Rower“, esindajaga, kes korraldas ka terve päeva programmi. Kõigepealt külastasime Myczkówis Bojko kultuuri muuseumi ja kohtusime muuseumi omanikuga, Stanisław Drozdiga, kelle erakogud moodustavad suurema osa näitustest. Nii mõnigi muuseumi eksponaat tuli külalistele oma kodust tuttav ette. Läbi kolme korruse ulatuv eksponaatide kogu oli muljetavaldav. Bojkode muuseumist viis tee meid Solinale, kus imetlesime Poola suurimat tammi ja tegime tunnine laevasõidu Solinskie järvel. Seejärel võtsime jälle bussis kohad sisse ja sõitsime Bóbrkisse, maaturismi tallu „Bazyl”. Talu peremees Andrzej Kusz oskab valmistada krepp-paberist kõige uskumatumaid lilli. Meile korraldati väike töötuba ja vast endalegi üllatuseks lahkusid tublimad meist talust käes omavalmistatud elutruu roos - elu on lill. Uherce Mineralnes sai läbi astutud Bieszczady Käsitöökoolist. 100 aastat vanas koolimajas oli Käsitöö kool asutatud alles sellel aastal. Seal oli keraamika töötuba, kalligraafiaklass jm. Oli imekspandav, kui palju võib lühikese ajaga hea tahtmise korral ära teha. Enne lahkumisel tegime grupipildi suure maaliga kaunistatud seina juures.

Päeva programmijuhiga jäeti selleks korraks hüvasti Bieszczadzkie Drezyny Rowerowe peajaama kõrval. Sellest jaamast on saanud turismiatraktsioon tänu sinna spetsiaalselt turistide jaoks rajatud drežiinidele. Lõpetasime pika ja huvitava päeva ühise südaöise jalutuskäiguga Zamościs.

Poola programmi viimasel päeval jõudsime Sokółkasse, kus kohtusime kohaliku tegevusgrupiga „Szlak Tatarski“, külastasime väikest mošeed Bohonikis ja tegime peatuse moslemite surnuaial. Mošeed tutvustanud soliidses eas proua äratas meis oma uhke peakatte ja nõudliku tooniga aukartust. Kuid kui võõrustaja silmad kelmikalt särama lõid ja selgus tema peakatte saladus, asendus meie esmane ettevaatlikkus sooja emotsiooniga.

Jälle oli üks kohtumine jäänud seljataha ja buss hakkas iga tunniga kodule lähenema. Õhtune tee viis meie reisiseltskonna läbi talust “Stanica Kresowa”, mis asus metsapargi Poczopek Silvarium kõrval. Talus oli LEADER toetustega ehitatud külalistemaja ja hobusetall ning -aedik. Talu omanikud on ise aktiivsed LAG liikmed. Rõõmsa üllatusena selgus, et perenaine oli samal päeval sõitnud õppereisile Hiiumaale.

Viimase päeva hommik Poolas leidis meid imekauni Wigry järve ääre. Ilm oli Poola reisi ajal olnud suvine, julgemad said veel isegi Wigry järves ujumas käia. Ja oligi aeg selleks korraks Poolaga hüvasti jätta. Reis Poola pakkus uusi kogemusi, uusi tuttavaid, meeldivat seltskonda ja inspiratsiooni, millega minna vastu sügisele.

Päikselise septembrikuu keskel otsustas seltskond piiriveerelasi (MTÜ Piiriveere Liider liikmed ja sidusrühmaliikmed) sõita bussiga läbi Baltimaade tutvuma Poola LEADER tegevusgruppidega ja sealsete objektidega. Kuna terve Poola külastamiseks puudus vajalik ajaressurss, siis keskendusime peamiselt Ida-Poolale. Reisiseltskonda ootas ees kuuepäevane bussireis.

Esimese päeva hilisõhtuks jõudsime Kiermusy puhkekompleksi, mis asub Tykocinis Bialystocki lähedal. Kiermusy on vaikne maakoht, kus väikesed külateed siuglevad korrastatud talumajade, veesilmade ja karjamaade vahel. Puhkekompleksi toad olid huvitava ja koduse sisekujundusega - justkui oleksid tulnud ööseks vanaisa-vanaema juurde, kõikjal olid perepildid ja ajastukohane mööbel. Kahtlemata väärisid uudistamist ka kõrts, muuseum ja piisonite aedik.

Järgmise päeva hommikul asutasime ennast Krakowi, kunagise Poola kuningriigi pealinna poole teele. Krakow on esimene UNESCO poolt maailma kultuuripärandi nimekirja kantud linn. Peatuse tegime Krakowi vanalinnas. Euroopa kauneimaks peetud turuplats, Rynek Glowny oli täis vilgast sagimist. Elevust tekitas meis, reisisellides ka muusika ja laulu saatel mööda linna keskväljakut liikuv nunnade ja munkade rongkäik.

See oli ootamatu ja nii teistmoodi. Teistmoodi olid ka lossihooned – iga ajastu ja valitseja oli lisanud hoonetele oma detaile, nii moodustus kummaline, kirev ja mitte millelegi sarnanev kooslus. Õhtusest Krakowi vanalinnast jäi lahkuvaid külastajaid seljatagant piidlema kaljurahnul seisev elusuuruses draakon.

Uus päev tervitas meid juba Wieliczkas. Külastasime üle 700 aasta vanust Wieliczka soolakaevandust. Kaevandus varjas endas lugematul hulgal koopaid, milles peitusid kabelid, maa-alused järved, mälestused seal elanud ja töötanud inimestest ja hobustest ning lisaks oli seal üks imeline suur kirik, mida kaunistasid erinevad piiblilugusid kajastavad soolareljeefid ja soolakristallidest kroonlühtrid. Wieliczkas kohtusime kohaliku LEADER tegevusgrupi

Wieliczka esindajaga, kes tutvustas kohalikku Kultuuri- ja turismikeskust, mis oli rajatud ja sisustatud LEADER toetuste abil. Üheskoos tegime tiiru ka linna peal - käisime Püha Sebastiani kirikus, Wieliczka turuväljakul ning vaatasime Frantsiskaani kloostrit ja Župny lossi. Jutuajamisest kohaliku tegevusgrupi esindajaga selgus, et meie maadel on paljugi ühist, samas oleme me nii erinevad. Sarnane on rahvuste keeruline ajalugu ja eneseleidmise püüe tänases maailmas. Suurima erinevusena võib kohe nimetada Poola katoliiklikke traditsioone, mis paistavad silma igal sammul. Võrdlus sarnasuste ja erisuste osas kehtib ka LEADER tegevuse kohta – kui jätta kõrvale erinevused mastaapides (Eestis on 26 kohalikku tegevusgruppi, Poolas üle 300) siis LEADER põhimõtted ja töökorraldus on nagu meil Eestis.

Neljandat, kõige sisutihedamat päeva alustasime hommikupäikselises Sanokis, kohtudes kohaliku tegevusgrupi „Zielony Rower“, esindajaga, kes korraldas ka terve päeva programmi. Kõigepealt külastasime Myczkówis Bojko kultuuri muuseumi ja kohtusime muuseumi omanikuga, Stanisław Drozdiga, kelle erakogud moodustavad suurema osa näitustest. Nii mõnigi muuseumi eksponaat tuli külalistele oma kodust tuttav ette. Läbi kolme korruse ulatuv eksponaatide kogu oli muljetavaldav. Bojkode muuseumist viis tee meid Solinale, kus imetlesime Poola suurimat tammi ja tegime tunnine laevasõidu Solinskie järvel. Seejärel võtsime jälle bussis kohad sisse ja sõitsime Bóbrkisse, maaturismi tallu „Bazyl”. Talu peremees Andrzej Kusz oskab valmistada krepp-paberist kõige uskumatumaid lilli. Meile korraldati väike töötuba ja vast endalegi üllatuseks lahkusid tublimad meist talust käes omavalmistatud elutruu roos - elu on lill. Uherce Mineralnes sai läbi astutud Bieszczady Käsitöökoolist. 100 aastat vanas koolimajas oli Käsitöö kool asutatud alles sellel aastal. Seal oli keraamika töötuba, kalligraafiaklass jm. Oli imekspandav, kui palju võib lühikese ajaga hea tahtmise korral ära teha. Enne lahkumisel tegime grupipildi suure maaliga kaunistatud seina juures.

Päeva programmijuhiga jäeti selleks korraks hüvasti Bieszczadzkie Drezyny Rowerowe peajaama kõrval. Sellest jaamast on saanud turismiatraktsioon tänu sinna spetsiaalselt turistide jaoks rajatud drežiinidele. Lõpetasime pika ja huvitava päeva ühise südaöise jalutuskäiguga Zamościs.

Poola programmi viimasel päeval jõudsime Sokółkasse, kus kohtusime kohaliku tegevusgrupiga „Szlak Tatarski“, külastasime väikest mošeed Bohonikis ja tegime peatuse moslemite surnuaial. Mošeed tutvustanud soliidses eas proua äratas meis oma uhke peakatte ja nõudliku tooniga aukartust. Kuid kui võõrustaja silmad kelmikalt särama lõid ja selgus tema peakatte saladus, asendus meie esmane ettevaatlikkus sooja emotsiooniga.

Jälle oli üks kohtumine jäänud seljataha ja buss hakkas iga tunniga kodule lähenema. Õhtune tee viis meie reisiseltskonna läbi talust “Stanica Kresowa”, mis asus metsapargi Poczopek Silvarium kõrval. Talus oli LEADER toetustega ehitatud külalistemaja ja hobusetall ning -aedik. Talu omanikud on ise aktiivsed LAG liikmed. Rõõmsa üllatusena selgus, et perenaine oli samal päeval sõitnud õppereisile Hiiumaale.

Viimase päeva hommik Poolas leidis meid imekauni Wigry järve ääre. Ilm oli Poola reisi ajal olnud suvine, julgemad said veel isegi Wigry järves ujumas käia. Ja oligi aeg selleks korraks Poolaga hüvasti jätta. Reis Poola pakkus uusi kogemusi, uusi tuttavaid, meeldivat seltskonda ja inspiratsiooni, millega minna vastu sügisele.

Endla Mitt

MTÜ Piiriveere Liider tegevjuht